Aasta blogimisest on kohe möödas ja mul on põhjust olla siiralt tänulik. Suur aitäh, et Sa pühendasid mulle hetke oma elust, et lugeda, mõtteid jagada, arutleda, oma lugu rääkida, inspireerida, head sõna ütelda!

Tegelikult on see blogi hoopis teistsugune kui alul mõtlesin. See on palju tagasihoidlikum, tõsisem ja vaoshoitum. Ja seda põhjusega, ma arvan, et nii jõuab minu sõnum rohkem Sinuni. 

Ma nimelt kogu südamest tahaks, et me saaksime ja julgeksime Eestis oma seksuaalsusest, soovidest ja selle kõige normaalsusest julgemalt, valehäbita rääkida.

Et meil oleks rohkem (seksuaalset) enesekindlust, suurem vabadus elada ja ise tahta. Ma soovin, et lubaksime endale olla need, kes me päriselt oleme ja seda igasuguste eelarvamuste ja hoiakute kiuste. Siis oleksime õnnelikumad, avatumad ning tolerantsemad ka teistega.

Eks Sa oled juba aru saanud, et peaasjalikult räägin ma blogis meestest ja naistest, paarisuhtest, selle intiimsemast osast. On väga vähe neid kooselusid, kus omavahelise seksuaalsuhte kvaliteet osapooli ei kõneta. Vastupidi, enamikele on see paarisuhte üks olulisemaid aspekte, olles nii rõõmude, aga paraku ka probleemide allikaks. 

Ma siiski ei arva, et juba sisuliselt lõppenud suhe või suhe, kus on muud tõsised probleemid, saab rahuldustpakkuva seksuaaleluga pikalt koos hoida. Ei saa, ka minul pole see kunagi õnnestunud. Aga need suhted kus tahetakse olla, neis saab ja peabki ka kooselu erootilise poole elujõulise ja värskena hoidma. Selline paarisuhe, kus on sarnane arusaam ja ootused seksuaalsusele, kus osatakse, aga ka jaksatakse lähedane olla, see seob tohutult. Mina tunnen seda iga päev. 

Väga teadlikult kirjutan ma ka vanusest. Ma ei taha leppida, et keskealistesse ja vanematesse inimestesse, palju rohkem naistesse, suhtutakse Eestis üleolekuga.  Aga vananemine on varem või hiljem teema igaühe jaoks ja viimane aeg on seda trendi muuta. Kõik me saame midagi siin ära teha. Mida rohkem me iseendast lugu peame ja armastame, seda keerukam oleks ka teistel meid maha teha. Ükski inimene, sõltumata oma vanusest, ei peaks häbenema oma keha, oma välimust ega oma seksuaalsust. Sestap ma ütlengi oma tekstides kõvahäälselt välja selle, mida kõik minuealised teavad – küpsus toob ellu uued võlud, meil kõigil on omajagu suurepärast aega veel ees ja see on ainult meie valik, kuidas me seda aega elame. 

Mul on olnud paganama cool aasta – pöörane, kirglik, tihti naljaks, mõnikord pisut melanhoolne, vahel ka tüütu, meeletult sensuaalne ja kahtlematult üllatusterohke. 

Õnneks olen ma elamises kordades andekam kui kirjutamises ja seetõttu on neid lõpetamata/kirjutamata tekste sahtel täis. Aga aega ka on – teemad, mis minus uudishimu tekitavad on ju igavesed.

Aga Sina ela ja sära iga päev ning peamine – armasta nii palju kui vähegi jaksad! 

Kallistan kõvasti!

Repro: Alberto Vargas http://www.vargaspinupart.com 

P.S. Blogi kõige loetavam tekst, absoluutne tipp, on olnud see: https://margitmeikar.com/2018/04/30/ela-oma-elu-ja-lase-teistel-ka-elada/. Ma olin päris üllatunud, ise eeldasin, et suurim huvi on hoopis teiste lugude vastu.

P.P.S. Väike vihje veel –  blogi FBs https://www.facebook.com/MMBlogi/ ilmuvad meemid pole kuidagi seotud minu isikliku elu ega hetkemeeleoluga. Erandiks on nädalalõppudega seotud mõtted – neis on vahel tõetera siiski sees.