Kui me enam ei seksi

Pea iga paarisuhte alguses on partnerite vaheline seksuaalne külgetõmme ja omavaheline keemia vastupandamatu. Enamasti ei saada päevade kaupa voodist välja ja need “mesinädalad” võivad kesta päris pikalt. Paraku see esmane kirg lahtub aja jooksul ka kõige seksuaalsematel paaridel ja sealt edasi on meie endi teha, kas liigume oma intiimsuses uuele tasemele või hakkab see vaikselt maha käima. Minu meelest lähebki enamus suhteid “käest ära” just selle pärast, et voodis muututakse iga aastaga järjest igavamaks ning konservatiivsemaks, algne mängulust ning pöörasus asendub rutiini ja mugavusega.

Enamikel meist pole kombeks vastarmununa oma suhteootustest, sh ka ootustest seksile rääkida. Me arvame, et kõik sujub iseesest – kui on armastus, siis sellest piisab. Paraku on elus sageli nii, et partnerite seksuaalne sobivus ja soovid ongi väga erinevad. Ja kuigi see saab selgeks voodisse minnes peaaegu kohe, siis just armumise faas ei lase meil tunnistada endale tõde. Me pigem loodame, et kunagi hiljem, suhte arenedes, need erimeelsused või erinevad ootused saavad lahendatud. Kuid kahjuks võivad kõik vähegi elukogenumad inimesed kinnitada, et kui juba alguses partneritel sarnast seksuaalset vaibi pole – seda ei tulegi, mitte kunagi.

Kokkusobivad partnerid leiavad aga sellise intiimelu rütmi ja sellised praktikad, mis mõlemaid rahuldab. See ei tähenda, et elus ei tule ette raskeid aegu või erimeelsusi mistahes valdkonnas, sealhulgas ka seksuaalsusega seonduvalt. Kui hästi või halvasti me ennast siis tunneme, sõltub eelkõige sellest, mida me nende keeruliste olukordadega peale hakkame. Kas me suudame ja julgeme neist oma partneriga rääkida või kannatame lootuses, et lahkhelid ise kaovad? Ma võin pikalt mõtlemata tuua kümmekond näidet oma tutvuskonna kooseludest, kus seksuaalset sidet enam peaaegu pole, kuid vähemalt ühe osapoole ootus sellele on olemas.

Näiteks Andres (45) on abielus juba 20 aastat. Ta armastab oma naist, peab teda oma parimaks sõbraks ja neil on intellektuaalne lähedane suhe. Aga nad praktiliselt ei seksi juba 5 aastat, naine pole enam huvitatud, enda sõnul ei erutu. Andres ütleb, et nad on ära proovinud kõik, mis võimalik (sealhulgas pereteraapia), aga midagi pole muutunud. 

Kalev (43) on kooselus 15 aastat. Seksib oma naisega viimasel kahel aastal umbes korra kuus. Naine tunnistas Kalevile, et igasugune seksuaalsusega seotu ajab tal südame pahaks. Igapäevased nääklused ja vastastikune õelutsemine on nende elu osa. 

Aga Kristjan (39) on vaid mõneaastases kooselus. Oma partneriga seksivad ca paar korda kuus ja alati mehe pealekäimisel.

Kolm näidet elust enesest, aga selliste “seksuaalselt üksijäetud” meeste arv on mõõtmatult suurem. Pealtnäha kooselud toimivad, aga tegelikkuses on midagi väga olulist puudu. Midagi, mille pärast on meeste enesekindlus vähenenud, nad tunnevad ennast mahajäetuna, mitte täisväärtuslikuna ja kõige selle tõttu kannatavad ka muud nende eluvaldkonnad. Iga kord, kui meestel õnnestub oma naine “ära rääkida”, on neil pärast nõme tunne teisele pealekäimise eest. Nad kõik tunnistavad ka, et selline harv seksuaalvahekord polegi hea, pinge on liiga suur. Nad kõik arvavad, et 40-50 aastane mees võiks ikka veel naisega seksida, mitte end ise rahuldada. Ja lõpuks ütlevad nad, et asi pole vaid seksis, nad tahaksid olla ihaldusväärsed, nad tahaksid, et nende vastu tuntakse huvi ja seda näidatakse ka välja. 

Mehed tunnistavad, et nad on ise oma kooselus palju vigu teinud, aga nad ei jõua enam rohkem kõikide asjade eest vabandust paluda, ei jõua rohkem naiselt seksi kerjata, ei jõua kohe mitte midagi. Ja seetõttu mitmed neist joovad liiga palju, mõned on täiesti spordihullud, mõned otsivad meeleheitlikult kõrvalsuhteid, mitmed vaatavad pornot ja rahuldavad ennast ise. Kas see on normaalne? 

Ma kindlasti ei taha teha vaid meestest ainukannatajaid, mitmete meeste naised on samuti minu head tuttavad ja seetõttu tean ka teise poole lugu. Naistel on omad põhjused, miks enam ei seksita ja needki tunduvad täiesti arusaadavad. Kõigil neil naistel on “vimm, mis on kogunenud salaja” ehk siis aastatepikkune solvumine ja pettumus väikeste asjade pärast, mistõttu usaldus ja iha partneri vastu on kadunud; üks häbeneb oma vormist väljas keha; paar naist tunnistab, et tegelikult pole seks neile kunagi eriti pinget pakkunud ja nad ei saa orgasmi; ühele on tema oma kaaslane varem öelnud, et ta pole voodis piisavalt hea ja see ei lähe meelest; ja üks tahaks lihtsalt kedagi teist, tahaks armuda. 

Kuidas aga Sinuga on, kas Sa oled oma kooselu seksuaalse poolega rahul? 

Esimeseks ohu märgiks, et asjad on korrast ära on see kui te oma paarisuhtes enam ei puuduta üksteist – te ei suudle, kadunud on spontaansed kallistused, silitamine jm väiksed õrnushetked. Aga kui olete jõudnud olukorda, kus on alles vaid nn pidupäevaseks (tähtpäevad, puhkusereis, jõulud ja jaanipäev), tuleks selle olukorra muutmine endale absoluutseks prioriteediks teha. Just seksuaalse iha kadumine saab paljudele paaridele saatuslikuks.

Kas on siis üldse veel lootust kunagine tuli uuesti hõõguma ja isegi põlema saada? Absoluutselt kindlasti, kui eelnev seksuaalne klapp on olnud hea, siis on see võimalik! Esimeseks eelduseks on muidugi mõlema partneri suur soov ja ka piisavalt avatust oma seksuaalsusega tegeleda, ka koos tegeleda. Lõppkokkuvõttes eksisteerib seks ainult ühes kohas: kõrvade vahel, st keskenduma peaks vaid sellele, kas ja kui palju iseendast Sa seksuaalsetele kogemustele annad. Ja ma tean mitmeid paare, kellele kriisist väljatulek on toonud täiesti uue kvaliteedi voodisse. Nii et kui Sa tõesti tahad oma kaaslasega koos õnnelik olla, tahad olla temaga heas lähedases suhtes, siis ära lase ühisel seksuaalsusel mitte kunagi vaibuda, mitte miski pole olulisem!

P.S. Ma oleksin võinud kirjutada selle teksti ka nii, et  toon näiteid, kus “naised tahavad, aga mehed mitte”. Neidki on, aga tõele au andes palju vähem.

6 thoughts on “Kui me enam ei seksi

  1. Mul on rääkida vastupidine lugu. Antud artiklis on läbivaks teemaks, et naine ei viitsi, ei jaksa, ei taha olla partneriga vahekorras. Meil on lugu vastupidi. Mees ei saa, ei jaksa, ei taha olla minuga vahekorras. Nii juba 2,5 aastat. Pikim paus 1,5 aastat…
    Olen temaga sel teemal vestelnud nii palju, miks on läinud asjad nii nagu on. Vastused on minu jaoks olnud mitte nii põhjendatud kui vaja. Küll ei sobi see aeg, küll on tegemist, küll ma ei erutu piisavalt kiiresti, küll on hirm et rasedaks jään, jne jne. Olen üritanud asja parandada nö piitsa ja präänikuga., tulemust njetu. Olen talle ka öelnud, et kui ma pole sinu jaoks piisavalt atraktiivne, siis võiks ju rääkida nii ja igaüks läheb oma teed. Vastuseks saan ainult, et kõik saab korda. Kelle jaoks? Tema jaoks?
    Kas tal on armuke? Ei tea, ei oska öelda. Tõendeid pole ning kogu aeg on kättesaadav ja kodus olemas.
    Asja teeb huvitavaks fakt, et muidu Me vahel on kõik korras. Saame hästi läbi. Käime koos väljas. Õhtul võtab kaissu. Musitab ja kallistab. Tülitseme, aga vähe. Meil on suhtes kõik olemas peale ühe ja väga olulise asja, seksi.
    Ma pole mitte kunagi petnud oma teistpoolt, kuid üha enam saan aru miks inimesed seda teevad. Kui sul on suhtes puudu midagi olulist, siis lõpuks võibki asi karile joosta. Mõni vaatab vasakule, sest pole nädal saanud. Magada siis 1,5 aastat partneri kõrval sõbrana , on tase. Nii et kodanikud, mõelge väga hoolikalt enne kui teisepoole unarusse jätate. Ja kui te enam ei viitsi, ei taha, siis peaks mõtlema kuidas edasi…,

    Liked by 1 person

    1. Aitäh Sulle mõtteid jagamast. Ma tean ka paari sellist kooselu, kus mehepoolne huvi on täiesti kadunud. Ja kui meditsiinilised põhjused, sh depressioon on välistatud (st ikka arsti poolt), siis ongi peaaegu võimatu arvata, mis on põhjuseks. Levinud arusaamad on, et mehel on huvi kellegi teise suhtes või ta on tegelikkuses gay. Aga ma olen lugenud ka mitut artiklit, mis räägivad, et meeste seksiisutus on maailmas süvenev nähtus, põhjused on sotsiaalsed (muutunud soorollid) ja ka keskkonnaga seotu. Tegelikult peaksin sellest kirjutama millalgi…
      Igal juhul väga kurb lugu 🙁.

      Mina ise oleksin küll selle 1,5 aasta jooksul loonud uusi seksuaalsuhteid, aga samas ma pole kindel, kas oleksin sellest ka oma partnerile rääkinud. Ehk ainult siis, kui teaksin, et see leiab mõistmist. Minu meelest on üksteise vajaduste (ja seks on üks põhivajadusi) ignoreerimine nii ebaaus, kui ei ole just objektiivseid põhjuseid.
      Aga – ma austan loomulikult ka vastupidiseid arusaamu. Lõpuks taandub kõik sellele, kuidas me inimestena ise oma emotsioonidega toime saame, millega oleme nõus leppima ja kus on igaühe valulävi ning kannatuse piir.

      Meeldib

  2. Soovitaks koguda abielunaiste arvamusi ja küll sealtki tuleks tavalisi tarkuseteri välja. Kasvõi see reegel, et mehed armastavad peamiselt silmade, naised kõrvadega ning see tähendab, et ühel süütenöör pikem ning kui teine pool sellele tähelepanu ei pööra ja oma käitumisega seda pidevalr kustutama kipub, siis kaobki huvi. Kusjuures naised suudavad edukamalt oma seksuaalvajadusi rahuldamata vastu pidada, mis ei tähenda et nad enam ei taha. Abielumeestel ei tasu eeldada, et abieluleping tagab kindluse, et igal hetkel on õigus saada ilma pingutuseta, tuletagu algusaegu meelde seda nn esimest armastust, kuidas siis käituti. No on ju vahe!

    Liked by 1 person

    1. Just, seks ongi meeskonnasport. Ega tegelikult mehed sageli ei teagi, millised on naiste ootused, samas, paljud ikkagi soovivad naisi rohkem mõista. Eriti just kriisisituatsioonides. Ma ise olen oma meessõpradel soovitanud kuulata saadet naiste seksuaalsusest https://vikerraadio.err.ee/816253 ja see on olnud mõnelgi silmiavav teadasaamine.

      Meeldib

  3. Pikas kooselus tekib rutiin ja mõlemale poolele tekitatakse sealjuures palju haavu. Kahju on sellest, et lahendusi minnakse tihti otsima välja poole kodu. Kirjutate, et mehed enamasti tegelavad eneserahuldamisega, kahjuks aga on sama suur osa, kui mitte suurem, kes peavad armukesi. Sama kehtib ka naiste puhul, mida aeg edasi seda rohkem, see on muutumas juba uueks normaalsuseks. Tänapäevaste vahenditega, kus nii suguhaigused kui ka rasedus on kergesti välditavad näib see olema lihtne lahendus.

    Meeldib

    1. On omajagu asjaolusid, kus armukese olemasolu on ainus suhte kooshoidja. Ma pole kindel, kas see osapooli just õnnelikumaks teeb, aga hukka mõista ma kedagi ei tahaks.
      Ja teisalt võib ju küsida ka, et kui paarisuhe on jõudnud niikaugele, et omavahel ei enam seksita, kas siis see nn truuduse leping on üldse kehtiv veel? Kas peale partnerite omavahelise seksuaalsuhte lõppu ongi seksiga kõik, elu lõpuni? Ja kui lahku ka mis iganes põhjusel ei minda, siis ongi vaid kolm võimalust – üldse mitte seksiga tegeleda (ma ei kujuta ette, kas selline enesepiitsutamine üldse enamikul võimalik on), end ise rahuldada (mis on ikkagi pikas perspektiivis aseaine) või püüda leida uus kaaslane voodisse.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s