Millal on liiga hilja öelda“ei”

Kas Sa oled kohanud kedagi, kellega on esimesest hetkest võimas vastastikune seksuaalne külgetõmme? See salapärane miski, mis inimesi teineteises selviisil köidab ja sütitab, et põhimõtteliselt võib kasvõi võhivõõraga kohe voodisse minna. Mina olen ja mõnigi kord on see kohtumine ühises magamistoas lõppenud. Need on sellised spontaansed, hetkeemotsiooni ajel tekkinud orkaanilised suhted, kus kirg varjutab kõik muu. Mõistlik see üleliia pole, aga põdema ka ei pea  – kõik sellised kogemused on olnud väga inspireerivad. 

Ma olen ka muidu kiire voodissemineja. Mul ei ole soovi uue suhte alguses käia mitu kuud teatris, kohvikus ja Toomemäel jalutamas, pigem tahaksin ennem seksida. Ja üldse pole tähis, millised on partneri kogemused või mida sel esimesel korral koos tehakse, sarnane seksuaalne energia ja vastatsikune tõmme on eelduseks kõigele, mis edasi tulla võib. Aga kui seda ühist erootilist vaibi ei ole, siis ükskõik kui tore ja armas keegi ka on, suhtest asja ei saa. Õnneks on ka ühiseid emotsionaalseid kõrghetki olnud veel vähe, üksteisega ei olda veel väga seotud, armastus ei ole veel silmi pimestanud – mul on lihtne edasi liikuda. Minu jaoks on omavaheline seksuaalne sobivus väga oluline ja ma ka tean, et vastastikune füüsiline kirg on sama hea stardipositsioon hilisemale tugevale partnerlussuhtele kui iga teinegi.

Aga see esimene kord uue partneriga seksida on ikka ja alati parajalt närvesööv. Tead ju küll seda ootusärevust juhtumahakkava ees, kõiki neid erinevaid emotsioone oma keha, oma seksuaalsuse ja kaaslase suhtes. Kas ma ikka olen piisavalt heas vormis; kas karvu on liiga palju või hoopis vähe; tissid, pepu, kõht, armid, vagiina – igaühel on midagi oma keha juures, mis rohkem või vähem ebakindlaks teeb. Ka seksuaalsust puudutavas on omajagu hirme, näiteks mis saab siis kui ma ei naudi toimuvat, aga mis siis kui naudin liiga palju; kas peaksin kohe märku andma, mis mulle meeldib; aga kui mulle meeldib midagi tavapäratut, kas võin selle üldse jutuks võtta. Ning uus partner ning seks ise, see on veel kõige pingerikkam. Kas ta meeldib mulle ka alasti; äkki meie füsioloogiad ei klapi; äkki ta harrastab seksuaalpraktikaid, mis mulle üldse ei sobi; äkki ta on lihtsalt enesekeskne kehv seksija. 

Ma olen alati endale kinnitanud, et kui selgub, et miski on väga jama, siis võin iga hetk öelda “ei”. Et kuigi lubadus seksiks on põhimõtteliselt antud, siis ma võin selle iga kell tagasi võtta. Aga kas see ka päriselt nii on? 

Uurisin tuttavate meeste käest, kuna on nende arvates naisel see päris viimane hetk seksist keelduda. Kokkuvõttes sain teada, et kui riideid hakatakse seljast võtma ja mehel on erektsioon, siis on kindlasti liiga hilja. Mehe jaoks liiga hilja. Ja sageli naise jaoks ka. Sest see “ei” ei pruugi enam toimida ja nii mõnigi mees üritab edasi, jõuga. On neid mehi, kes küll aduvad, et lähevad üle piiri, aga võtavad ikkagi nii palju kui saavad. Ning naine saab halva, haigettegeva ja muserdava kogemuse osaliseks. 

Ma arvan, et paljud #MeToo juhtumid ongi sellised, kus mõistlik “ei” ütlemise aeg on ületatud. Ja vastutus on siin minu meelest ikka mõlemal poolel. Iga naine peaks nii palju kui võimalik iseennast halbadest kogemustest säästma, aga säästma peaks ka partnerit. Kui naine ütleb liiga hilja “ei”, siis lisaks pettumusele tunneb mees end ebakindlalt, ta tunneb, et temal on midagi viga. Ning kui mehel on selliseid juhtumisi rohkem kui üks, siis lõpuks võib see päädida komplekside või koguni erektsioonihäiretega. 

Mina ei mäleta oma elust ühtegi seksuaalkogemust, kus ma ise poleks soovinud osaleda. Samas see ei tähenda, et kõik alati fantastiline on, aga ise olen seda ju tahtnud. Ükspuha kui siiras, lahke ja hooliv ka keegi tundub, ma tean, et ta mõtleb enda vajadustele ikkagi ennem kui minu omadele, see on nii inimlik. Probleemid saavad alguse sel hetkel, kui ma ise lõpetan olemast aus iseenda vastu, kui jätan oma arvamuse välja ütlemata, oma vajadused väljendamata, kui nõustun millegiga, mis mulle ei sobi. Õppisin üsna noorena õigel ajal „ei” ütlema ja see on alati toiminud. Seega katteta lubadusi seksuaalsuhetes ma ei anna, ei iseenda ega partneri pärast. 

Vahet ei ole millal on Sinu jaoks kõige õigem aeg jõuda uue partneriga esimese seksini, vastastikune lugupidamine ja üksteisega arvestamine on siin ülioluline. Ja kui Sa vähegi kahtled, kas ikka tahad sel hetkel seksida, siis ilus oleks seda kaaslasele kohe öelda. Palju lihtsam oleks juba alguses kokkuleppida, kui kaugele on soov minna, mida seksuaalset koos teha ja siis sellest ka kinni pidada. Sina saad ise otsustada kuna ja kuidas. Kui mehel on Sinu vastu tõsine huvi, kui ta tahab Sinuga koos olla, siis on ta nõus. Ja need kes pole, need ei sobiks Sulle nagunii. 

 

Kolumn ilmus 2019 aasta märtsikuu Buduaaris.

Repro:  Jeremy Mann https://redrabbit7.com/

5 kommentaari “Millal on liiga hilja öelda“ei”

  1. Juhtus nii, et saime kokku ja otsustasime, et seksime. Ajaliselt võttis kohtumise hetkest kuni alasti voodisse jõudmiseni umbes tund ja pisut peale. Selle aja jooksul häirisid mind mõned täiesti kõrvalised asjad. Näiteks see, et auto oli räpane ja roolis meenutas ta teismelist, kes lauajalgpalli mängib, aga ma eirasin seda.
    Algus oli täiesti normaalne ja jutt mõistlik. Suudelda ta ei osanud. Ta hingas imelikult. Ta oli siiralt vaimustuses mu kehast ja ma üritasin mitte märgata seda, mis mulle ei meeldinud.
    Mida kaugemale jõudsime seksiga, seda veidramaid hääli hakkas ta tegema. See kõlas nagu tegelane mingist kiiksuga multikast. Siinkohal tuli mul piir ette. Ma katkestasin seksi ja ütlesin, mis mind häirib, ja et ma kohe sugugi ei saa edasi intiimne olla kui mu partner häälitseb nagu õunauss.
    Ta oli imestunud, häiritud, siis ka kurb. Pükse jalga pannes hakkas ta rääkima, mida tema tundis. Ja rääkida ta oskas. Ma pole klassikaliselt ilusa kehaga naine, aga tema jaoks ideaalne, ja ta rääkis sellest kuivõrd ideaalne, ja rääkis kenasti, siiralt.
    Ma olen elus igasuguste lontrustega maganud, ja mulle tundus, et ma justkui võlgnen talle selle seksi. Just selle eest, et mu keha on talle imetlusobjektiks, ütlesin, et ta võib mu keha selleks ööks saada, et me ei suudle ja ta ei tohi häälitseda, aga muu… lasku käia!
    Ja nii me siis seksisime ja rääkisime vaheldumisi terve öö. Ja teadmine, et annad oma keha kasutada, sest see teisele nii hullupööra meeldib, see tunne on üsna mõnus!
    See on olnud üks kõige omapärasematest kogemustest.
    Seega, ei võib öelda igal juhul ja just siis kui see vajalikuks osutub, see ei tähenda veel, et sealt ei saaks edasi minna!

    Liked by 2 people

    1. Väga lahe, et oma kogemust jagasid, aitäh 😘. Minagi olen öelnud mõnigi kord “jaa” pelgalt viiskuse pärast ja ennast samas väga hästi tundud. Natuke see sinna halastusseksi valdkonda ikkagi läheb ja täna pole see enam minu teema. Ilmselt on seksuaalset uudishimu vähemaks jäänud ja on ju elatud/kogetud ka. Kirg on see, mis mind täna kõnetab.

      Liked by 1 person

  2. Olen ise 37 (noh-pea-aegu) ja küllaltki picky. Kui nii võib öelda. Kuid see pirtsutamine ja ettevaatus on ka kindlasti tingitud sellest, et kunagi olin 2,5 aastat vaimselt ja füüsiliselt vägivaldses suhtes, mille ise õnneks lõpetasin. On teatud tüüpi mehi, keda ma siegi ei vaata. Ehk siis tänapäeval nimetatakse neid klubiossideks. No ei ole minu maitse ja stiil. Lisaks ei ole nende tegelastega millestki rääkida. Üheöö 2suhteid” pole elus olnud, praegu on nii-ja naa, mingi suhtelaadne asi. Vist visiitsuhe. Igatahes mõnus blogi, jätka !

    Liked by 1 person

      1. Väga õige jutt, läks kohe täppi minu kogemustega elus. Ja nii on ka tegelikult, paljud ei taha seda lihtsalt tunnistada. Kõike head.

        Liked by 1 person

Lisa kommentaar