Jalgpalli MMi esimesel õhtul panin blogi FBsse kuulutuse, et tutvun võistluste ajaks nn jalgpallivaba mehega. Ja kuigi mõni võttis seda ka tõsiselt ning tegigi ettepaneku kohtuda, siis üldine hoiak oli, et “sellist meest on raske leida”. Ja mulle tundub, et nii just ongi. Jalgpalli võib asendada ka mõne muu alaga, kuid meeste suur huvi spordivõistluste vastu on vägagi tavapärane.

Tean naisi, kes samuti armuvad mõnda spordialasse ja kui see on kallimaga sama, siis on vaatamisrõõm ühine ja praegune teema ei kõneta neid üldse. Aga mina, koos paljude teistega, spordifänn pole ja tegelikult oli selles tutvumiskuulutuses oma tõetera sees – natuke igav on see jalgpallikuu. Ja oleks siis ainult jalgpall – mais oli hoki, veebruaris taliolümpia, augustis tuleb kergejõustik ja vormel on loomulikult kogu aeg, kõik muu ei tule kohe meeldegi. Muidugi elan ma mõõdukalt Mehe lemmiksportlastele kaasa, teisiti ei saakski ju. Kõik need tema emotsioonid, rõõm võidust ja kaotusvalu – ma olen neis paratamatult osaline, aga tegelikku huvi mul spordivõistluste vaatamise vastu ikkagi pole.

Kuid igaüks tahab, et elu oleks mõnus ja nii tuleb mõelda, kuidas seegi kuu võimalikult hästi mööda saata. Ainus, millega arvestama peab – kallis kaasa enamikes neis mõnudes ei osale. 

Praegu on näiteks super võimalus kohtuda kõikide oma ammunägemata sõbrannadega. Muidu ju selleks kellegil aega pole, aga hetkel tunnevad paljud end üsna samamoodi, mahajäetuna. 

Tore oleks minna ka koos teiste naistega lühemale või pikemale reisile, kontserdile, metsa, randa, kuhu vaid süda kutsub. Ja mitte üks kord, kuu on ikkagi neli nädalat pikk, käia jõuab paljudes kohtades. Kusjuures armukadedamad mehed ei peaks oma naiste kodust äraolemise pärast eriti põdema, mehi liigub väljas vähe.

See on ka hea aeg proovida mõnd uut hobi või harrastust. Kuuga veel meistriks ei saa, aga tulemustega saab kiidelda küll, või siis mitte – mees ei tea sellest nagunii midagi.

Kohe, kohe algavad poodides allahindlused… sellega on kõik öeldud.

Praegu oleks parim hetk viibida jooga-, kunsti- ja igasugu naistelaagrites. Kui sel aastal neid veel piisavalt pole, siis järgmiseks suveks tasuks korraldajatel võistlusplaani vaadata küll – naistel on siis rohkem vaba aega tulla! 

Mõnusad padjaklubid mõne suuremat kodu omava sõbratari juures on ka teemaks, peaasi, et jalgpallifänni vaateväljas ei virvenda.

Alati saab teha ka suurpuhastust, lugeda läbi kõik lugemata raamatud, lõpetada jõululaudlina tikkimine, teha maasikamoosi, niisama vedeleda jne, jne.

Midagi saab õnneks ka koos teha – peod peresõpradega on ju suveõhtute klassika. Lapsed ajavad omi asju, mehed vaatavad koos jalgpalli ja naised saavad ühiste tuttavate elu rõõmsalt läbi arutada. Tavaliselt need peod ju sellised ongi – mehed räägivad rohkem omavahel ja naised jälle omavahel, ega see sport siin suurt muuda. Ja mängude vahel saab saunaski käia.

Et kõik oleks elus tasakaalus ei saa unustada ka seksi, võistluste kõrvalt tuleb sellekski aega leida. Me tegime Mehega siin mõlemat poolt rahuldava kokkuleppe, soovitada kellegile ei julge, aga üks võimalus jalgpallipeo üleelamiseks see vaieldamatult on.

Alagruppide ja play-off mängud kestavad ca 2,5 nädalat ja u 3 mängu päevas. Selleks perioodiks on meil diil, et kui palju mänge Mees vaatab, siis niimitu korda me seksime ka. Ausalt öeldes on kolm päris palju, Mees on mul ikkagi 51 ja seetõttu on okey ka vähempingutust nõudvad seksuaalsed praktikad. Ja ehk ta kõike mänge vaatagi, kuigi samas – võiks.

Poolfinaalide ajal aga läheb asi veel paremaks – 90 minutit puhast vutirõõmu (nii ütles ETVs Tarmo Tiisler) on rõõm ka minu voodis. Just seda see tähendabki – nii pikk kui on mäng on ka seks. Kõik lisaajad, penaltid jms on mitte lihtsalt teretulnud vaid väga oodatud! 

Minu meelest on see päris hea diil ja Mees on ka väga rahul. Natuke küll juba mõtlen, mida selle augustikuise kergejõustiku EMIga teha.

Loe ka üht vanemat teksti spordisõbraga kooselust https://margitmeikar.com/2018/03/04/suusatamine-on-parem-kui-seks/